Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
$$Q=cm \Delta T$$
kus,
c— aine erisoojus;
m— keha mass;
ΔT— temperatuuri muut.
Soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on džaul. Džaul on nimetatud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi.
Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks. Aine tahkub samal temperatuuril kui ta sulab.
Sulatamiseks/tahkumiseks vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline keha massiga (m) ning sõltub keha materjalist:
$$Q=\pm \lambda m$$
kus,
λ— sulamissoojus (J/kg);
m— aine mass (kg).
NB! valemis kasutada plussmärki, kui kirjeldatakse sulamist ning miinusmärki, kui kirjeldatakse tahkumist.
SAurustumine on faasisiire vedelast olekust gaasilisse, kondenseerumine sellele vastupidine siire. Erinevatel ainetel on erinev keemistemperatuur. Keemistemperatuur sõltub atmosfääri poolt avaldatavast rõhust (õhurõhust) – mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur.
Aurustamiseks/kondenseerumiseks vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline keha massiga (m) ning sõltub keha materjalist:
$$Q=\pm Lm$$
kus,
L— keemissoojus (J/kg);
m— aine mass (kg).
NB! valemis kasutada plussmärki, kui kirjeldatakse sulamist ning miinusmärki, kui kirjeldatakse tahkumist.