Rooma numbrid

Rooma numbrid - Vana-Roomast pärinev liitmis-lahutamisprintsiibil põhinev arvusüsteem.

Märk	Väärtus	Nimetus
I	1	unus
V	5	quinque
X	10	decem
L	50	quinquaginta
C	100	centum
D	500	quingenti
M	1000	mille

Rooma numbrid põhinevad ladina kirjatähtedel, millele on antud numbrilised väärtused. Roomlased võtsid oma arvusüsteemi üle etruskidelt. Algset süsteemi muudeti keskajal, selle tulemuseks on tänapäeval kasutusel olevad Rooma numbrid.

Rooma numbreid kasutatakse ka näiteks raamatupeatükkide nummerdamiseks, numbrilistes loeteludes, teoste köidete tähistamisel, kuupäevade kirjutamisel.

Rooma numbrite kirjutamise reeglid

Märke liitmis-lahutamisprintsiibil järjestades saadakse märkide vahepealsed väärtused, kusjuures lähtutakse järgmistest reeglitest:

• märgi kordamine tähendab liitmist (näiteks II = 1 + 1 = 2, XX = 10 + 10 +10 = 30);
• väiksema numbri järgnemine suuremale tähendab liitmist, (näiteks VI = 5 + 1 = 6, CLV = 100 + 50 + 5 = 155);
• üksteisele võib järgneda kuni kolm ühesugust märki (näiteks mitte IIII, vaid IV);
• väiksema numbri eelnemine suuremale tähendab, et ta tuleb suuremast lahutada (näiteks IX = 10 – 1 = 9, CM = 1000 – 100 = 900);
• eelneda võib ainult üks märk (näiteks 80 ei kirjutata mitte XXC, vaid LXXX);
• märk I võib seista ainult märkide V ja X ees, märk X märkide L ja C ees ning märk C märkide D ja M ees (näiteks 99 kirjutatakse XCIX, mitte IC);
• märke V, L ja D ei korrata;
• rooma numbritel põhinevas arvusüsteemis puudub võimalus nulli märkimiseks.

Rooma numbrid on kasutusel näiteks kellade numbrilaudadel, kusjuures number 4 tähistamiseks kasutatakse sageli ebatraditsiooniliselt rooma numbrit IIII.

98 ja 99 tähistamiseks kasutatakse mõnikord rooma numbreid IIC (duodecentum) ja IC (undecentum).